 |
| Maarja Undusk näituse avamisel |
Mul on hea meel, et jõudsin tervelt kaks korda külastada Kadi ja Külli ühist näitust Lastekirjanduse Keskuses Pikal tänaval. Näitus on suur ja sügav, aga ise ta ju ei hüüa kõva häälega, et tulge ometi vaatama, kui hea ma välja näen. Ja autorid mõlemad on ka kangesti tagasihoidlikud. Ehkki teade ja filmiklippki lipsas läbi koguni ETV kultuuriuudistest, on alati suur oht mõni järjekordne õnnestunud vaatamisväärsus kahe silma vahele jätta. Seetõttu siis käesolev lisapeibutus-meenutus Kadi-, Külli- ja kunstisõpradele.
Näitusetrepist üles tulles võtab vaatajat vastu soe värviküllane mahlakas elurõõm "Tähekesele" tehtud ilukate näol. Need on Kadi pikad pildid, kaks küliti A4 formaati, nii, nagu avatud "Tähekese" lehekülg lubab. Piltidel leidub hulgaliselt nii inim- kui ka loomtegelasi, kes liiguvad, sebivad, olles üldjuhul rõõmsad ja elevad.
Illustratsioonidele lisab omapära suur tühi tekstiruum nende keskel, justkui mänguväljak, mille ümber elu keeb. Värvilistest pliiatsi- ja pintslipiltidest möödudes jõuab vaataja Kadile nii iseloomulikku paarivärvilisse, musta vaba tušijoonega täiustatud sügavtrükitihnikusse.
Kadi pildid on ju üldiselt väikesed, tema lemmikformaadiks on kujunenud 10x10 cm, ent need tillud pildid on justkui aknad suures pildipinnas, kusjuures ka aknaväline elu on elus ja tähtis. Haljast metallraamistusest leiab vaataja nii mõndagi! Oluline on nii iga detail kui ka näiteks savihall taustatoon, mille kohta Kadi märkis, et see on parim nüansside väljatooja ja erimeelsuste ühtlustaja. Või siis plahvatuslik punane, rõhutamaks kümne tüvimuinasjutu mõnd traagilist või isegi verist üksikasja.
Illustratsioonidele lisab omapära suur tühi tekstiruum nende keskel, justkui mänguväljak, mille ümber elu keeb. Värvilistest pliiatsi- ja pintslipiltidest möödudes jõuab vaataja Kadile nii iseloomulikku paarivärvilisse, musta vaba tušijoonega täiustatud sügavtrükitihnikusse.
Kadi ja Külli ühisnäitus on ühtaegu nii esteetiline kui ka mänguline. Ka näituse pealkiri „Jaburad, vigurid ja etturid“ viitab mängule, ühtaegu nii Lewis Carrolli sõnamängulistele tekstidele kui ka malemängule, elegantsed mõlemad.
Näituse vaatamisest tekkivat mõnutunnet silmas pidades võiks arvata, et Kadil ja Küllil on kõik tulnud lihtsalt, nagu muuseas, kleidisabaga riivates. Seesama kehtib ka Külli valmistatud leporelloraamatute kohta – need justkui lendleksid kergelt läbi näitusesaali, ühel veel tiivasuledki külge kasvanud.
Nii lihtne see tegelikult muidugi pole. Köitekunstniku haridusega ja aastaid õppejõuna töötanud Külli on erakordselt põhjalik ja täpne tegija, nii et Kadi ei väsi imetlemast ja tänamast nii kindlat ja truud koostööpartnerit. Vaadakem vaid tema poolt lisatud detaile, tema teostatud raamatute süvapeenust, millest suur osa jääb näitusel muidugi poolpaokil kaante varju. Emaliku armastusega on ta kõik Kadi lapsukesed kokku kogunud ja rühmitanud-paari pannud, nii et oleks ilus, loogiline ja ka kaitstud külma tuule eest. Eriti tähelepanuväärsed on Külli valmistatud nahkkaanelised raamatud, ehkki valge peen inglise kitsenahk ei pruugi vilumatu silma jaoks valgest paberist eraldudagi. Külli on ühtaegu nii interpreteerija, toimetaja, küljendaja kui ka teostaja. Pole imestada, et ka siin näitusel väljas olev punane paberkaaneline „10 Tales“ võitis kunstnikuraamatunäitusel Jaapanis auhinna.
Nii lihtne see tegelikult muidugi pole. Köitekunstniku haridusega ja aastaid õppejõuna töötanud Külli on erakordselt põhjalik ja täpne tegija, nii et Kadi ei väsi imetlemast ja tänamast nii kindlat ja truud koostööpartnerit. Vaadakem vaid tema poolt lisatud detaile, tema teostatud raamatute süvapeenust, millest suur osa jääb näitusel muidugi poolpaokil kaante varju. Emaliku armastusega on ta kõik Kadi lapsukesed kokku kogunud ja rühmitanud-paari pannud, nii et oleks ilus, loogiline ja ka kaitstud külma tuule eest. Eriti tähelepanuväärsed on Külli valmistatud nahkkaanelised raamatud, ehkki valge peen inglise kitsenahk ei pruugi vilumatu silma jaoks valgest paberist eraldudagi. Külli on ühtaegu nii interpreteerija, toimetaja, küljendaja kui ka teostaja. Pole imestada, et ka siin näitusel väljas olev punane paberkaaneline „10 Tales“ võitis kunstnikuraamatunäitusel Jaapanis auhinna.
Tahaksin tähelepanu osutada veel mitmele nüansile. Vaadakem vasegravüüris teostatud loomakujutisi, millele on omakorda trükitud oforditehnikas tööd sarjast „Mutionu pidu“. Need lehed on töödeldud ja välja prinditud 19. sajandil ilmunud Brockhausi entsüklopeediast, mis mängivad Kadi graafika taustana arvestatavat rolli.
Märgakem roosiõielisi taustu Külli valmistatud raamatutes ja peeneid elavaid tušijoonevõrgustikke, mis oma spontaanses vabaduses Kadi väikeste sügavtrükiakendega pilte ikka ja jälle rikastavad. Piilugem sisse Külli tehtud raamatute nahksetest ustest ja akendest. Märgakem tuttavaid tegelasi Alice´i teelauaseltskonnas ja lugegem ka tempeltekste, mis on küll lühikesed, aga kõnekad.
Märgakem roosiõielisi taustu Külli valmistatud raamatutes ja peeneid elavaid tušijoonevõrgustikke, mis oma spontaanses vabaduses Kadi väikeste sügavtrükiakendega pilte ikka ja jälle rikastavad. Piilugem sisse Külli tehtud raamatute nahksetest ustest ja akendest. Märgakem tuttavaid tegelasi Alice´i teelauaseltskonnas ja lugegem ka tempeltekste, mis on küll lühikesed, aga kõnekad.
Kadi väikesed pildid moodustavad uutes kooslustes ikka uusi ja üllatavaid tervikuid. Et tema tööde peeneid detaile täpsemalt näha, on neid ka suurendatud kujul välja prinditud ja autori poolt täiendatud ja koloreeritud.
Tahaks teada, mitu jaburat, vigurit ja etturit Kadi ja Külli näitusel ühtekokku tegutseb? Palju on nende hulgas kaksikuid ja kui mitu koera või punast õuna?
Et seda teada saada, tuleb kiirustada! Näitus Lastekirjanduskeskuses on avatud veel vaid 27. veebruarini!
Tänulikult, korduvkülastaja Maarja
Tänulikult, korduvkülastaja Maarja
Kadi ja Külli kunstnikuraamat - video Linda Nõmmik
